Raamatud tekitavad sõltuvust.
Kui hea raamat on pooleli ei saa ka muude tegemiste ajal sellest maailmast lahti ning õhtune hetk, kui kõik magavad ja sina ainult raamatu päralt oled, näib tõeliselt ootamist väärt.
Sõnad voolavad siis lehekülgede kaupa paberilt minu maailma.
Pisut teisiti on siis kui minu peast peavad sõnad jõudma paberile.
Siis ei kipu nad sugugi vabalt voolama vaid oleks justkui mingi paisu taga kinni.
Aga noh, jõulud pole ju enam mägede taga ja jõulunäidend vaja valmis saada :).
Nii et siis SÕNAD. Sisse ja välja nagu ei midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar