UUS ELU

Tõenäoliselt plaanis see lauake juba kuskil kuurinurgas

 pensionipõlve pidama hakata.

Aga võta näpust!

Pärast väikest värskenduskuuri on ta meie kodus vägagi teretulnud!

ENNE

NÜÜD



Piparkoogimaania

Nüüd ongi siis aeg sealmaal.
Selle jõuluaja esimesed.

Poole sajandi tagune taignaretsept ja 5-aastase teostus.

Pisut abi ikka ka.



Püha

Tõden oma igapäevases elus pidevalt, et aeg lendab kiiremini kui sooviksin. Ja teha jõuan enamasti ainult poole sellest, mida pean või olen planeerinud. Kui siis järjekordne nädal jälle märkamatult läbi saab ei jäänudki justkui aega nendele asjadele, mida ma tegelikult teha ja kogeda tahtsin.
Alati on veel paar pakilist toimetust ja ehk siis tuleb see püha rahu hetk …

Samas on paradoksaalselt just pühaduse kogemine see,
mis paneb peatuma ja oma elu suures tervikus tunnetama.

Sooja leiba, mõtelge.

Vahel tundub, et polegi nii lihtne igast päevast midagi erilist ja positiivset leida.

Eriti praegu, kui valgust vähe ja jõuluni veel aega.

Siis tulevadki mängu väikesed asjad.

Tegelikult nendest ju elu koosnebki.

Oma asi siis, kas võtad aega nautimiseks või lased hetke mööda.



Mõista, mõista...

Mõista, mõisa, mis see on ...



kalender näitab novembrit,

aga pung puhkeb ja lill õitseb?

SÜGIS? KEVAD?

Igaüks otsustab ise.

(pildid tehtud 12.11)

PUHAS KULD

Sulakuld.

Kas selline võiks välja näha päikese pind?

Aimduse sellest saadab päike sügistaevasse.

Kel silmad on see nähku!

KOLM ÕDE

Niisugused kreemikookide sarnased armsad nõelapadjad tuelavd välja

kui kasutada ära konservipurgid ja vanad kudumid. Lisaks nipet-näpet kaunistusi.

Peale selle, et taaskastus on moes, on tulemus ka tõeliselt armas.

Pärast lõikustänupüha laata on kolm õde endale nüüd ka uued kodud leidnud!

Ja mina saanud üle pika aja jälle tõelise isetegemise-mõnutunde.

Kui hammas juba verel, on paras aeg hakata jõulede peale mõtlema ...